- aega on sinnamaale küll
- midagi jäi tegemata, aga saime ka ilma hakkama
- ilus aeg oli...
Üks kindel asi, mida me jõulude ajal teeme, on piparkoogitaigna tegu ja piparkookide küpsetamine. Üle-eelmisel aastal käisid piparkoogivormid ka küla peal oma tööd tegemas. Tagasi tulid nad ka, vist enne jaanipäeva, või munadepühade aegu - ei mäleta täpselt. Siis avastas meie pere pesamuna, et nendega on kihvt joonistada ja suure suve aegu sai nii mõnigi piparkoogivorm õuest mängumurult leitud. Ja kui kätte jõudsid jõulud, siis vaatas kapist mulle vastu üsna kõhn kilekott , mille sees mõned vormid. Köögikappides tuulamine andis tulemuseks veel paar vormi. Õues oli muru peal 1,5 m kõrgune lumehunnik, nii et sinna otsima minek oli võimatu...
Aga oli jõulukuu...
Otsisin poest ja lõpuks ka ostsin ühed piparkoogivormid. Jah aga... kõverikud ja laialivalguvad kujutised ei tekita küll mingit piparkoogi - meeleolu.
Aga vähemalt nendele, allesjäänutele, õmblesin linase riide jääkidest kotikese.
Aplikatsioonid on tehtud piparkoogivormide järgi.
Jõuluhane vorm on pärit minu lapsepõlvest. Väga hästi vormis püsinud ja lõika hästi ja ühtlaselt. Süda on uuest kollektsioonist.
Üks piparkoogimehikese vorm.
Ja piparkooginaise vorm.
Päris täis veel kott ei ole. Aga ehk lisandub ka mõni vorm õuest mängumaalt, kui lumi on läinud.
Ja nii jäävad piparkoogivormid ootama järgmisi jõule. Oma kotikeses.
No comments:
Post a Comment